Juhatuse esimehe pöördumine
Finantsinspektsiooni 2025. aasta aruanne annab ülevaate Finantsinspektsiooni tegevusest, prioriteetidest ja valikutest – sellest, mida ja miks tehti. Samal ajal aitab see ka mõista, millises suunas ja millistel põhjustel me edasi liigume.
Finantssektor peab toimima nii, et inimesed ja ettevõtted saavad oma rahaasju ajada kindlustundega. See eeldab stabiilset, läbipaistvat ja usaldusväärset turgu ning järelevalvet, mis on riskipõhine, ennetav ja proportsionaalne. Finantsinspektsiooni roll on seista nende põhimõtete eest Eesti riigi nimel. See on vastutusrikas ülesanne, mida saab täita vaid tugeva organisatsioonikultuuri ja professionaalsete töötajatega.
Kerstin Pilt
juhatuse esimees
Peamised järelevalvevaldkonnad
Tegutsemisõigus finantssektoris
Isik, kes soovib pakkuda reguleeritud finantsteenuseid, peab taotlema Finantsinspektsiooni tegevusloa. Tegevusloa menetluses kontrollib Finantsinspektsioon taotleja kapitali olemasolu ja selle päritolu, organisatsiooni ülesehitust ja kavandatavat äriplaani, tehnilise korralduse taset ning juhtide ja omanike sobivust finantssektoris tegutsemiseks.
Finantssektori turuosalejatele kehtivad ranged nõuded, mille eesmärk on tagada finantsteenuste tarbijate kaitse, finantssüsteemi stabiilsus ja aus turukorraldus. Juhtidelt ja omanikelt eeldatakse laitmatut mainet, asjakohast haridust ja piisavat erialast kogemust.
Finantsinspektsioonilt sai tegevusloa kuus äriühingut
2025. aastal esitati Finantsinspektsioonile 13 taotlust tegutsemisõiguse saamiseks. Lisaks jätkusid 2024. aastal algatatud tegevusloamenetlused.
Finantsinspektsioon andis 2025. aastal välja kuus tegevusluba: kaks krediidiinkassodele, kaks fondivalitsejatele ning üks krediidiandjale ja üks krediidivahendajale.
2025. aastal hindas Finantsinspektsioon kokku 279 inimese sobivust tegutsemiseks Eesti finantssektoris või nende õigust omandada ettevõttes olulist osalust. Nendest 202 inimest said positiivse hinnangu. 77 inimese sobivusmenetlus jäi pooleli, sest menetluse käigus loobuti kas isiku kandidatuurist, isik astus ise tagasi või taotlus võeti tagasi, mistõttu lõplikku hinnangut Finantsinspektsioon nende isikute sobivuse kohta ei andnud.
Õiguskeskkond
Eesti finantssektori õiguskeskkond koosneb riiklikest õigusaktidest, Euroopa Liidu otsekohalduvatest määrustest ja paljudest nn pehme õiguse aktidest (nt soovituslikud juhendid), mida annavad välja Euroopa Liidu asutused.
Finantsinspektsioon avaldas oma arvamust erinevate seaduseelnõude kohta. Euroopa järelevalveasutused andsid finantssektori õigusaktide täpsustamiseks välja mitmeid suuniseid, mille Finantsinspektsioon avaldas soovituslike juhenditena. Lisaks suunas inspektsioon turuosalisi oma juhendmaterjalidega.
Finantsinspektsioon kriisilahendajana
Finantsinspektsiooni üks eesmärk on vältida pankade võimalikust maksejõuetusest tulenevat negatiivset mõju finantsstabiilsusele ning kaitsta avaliku sektori, hoiustajate, investorite ja teiste klientide vahendeid.
2025. aastal täiendas ja ajakohastas Finantsinspektsioon Eestis tegutsevate süsteemselt oluliste pankade kriisilahenduskavasid ning nendega seotud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid. Finantsinspektsioon tegi selleks rahvusvahelist koostööd teiste riikide kriisilahendus- ja järelevalveasutustega, osaledes kriisilahenduskolleegiumides ning panustades sisemiste kriisilahendusmeeskondade töösse. Lisaks jätkati vähem oluliste Eestis tegutsevate pankade kriisilahenduskavade täiendamist ja ajakohastamist.
