Finantsinspektsioon teeb riiklikku järelevalvet temalt tegevusloa saanud investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimis- ja pensionifondide ning krüptovara- ja väärtpaberituru üle. Finantsinspektsiooni seaduse kohaselt ei kuulu finantsjärelevalve alla registreeringu alusel tegutsevad väikefondi valitsejad.
Investeerimisvaldkonnas tegutsevad aktiivselt ka krediidiasutused, kes pakuvad klientidele investeerimistooteid ja ligipääsu finantsturgudele. 2025. aasta lõpu seisuga kuulus Finantsinspektsiooni järelevalve alla 12 fondivalitsejat, 73 fondi ja seitse investeerimisühingut.
Nasdaq Tallinna börsi korraldataval reguleeritud turul ja alternatiivturul First North jälgib Finantsinspektsioon väärtpaberitega kauplemist ja börsiettevõtete teabe avaldamist. 2025. aasta lõpus jälgis Finantsinspektsioon kokku 54 börsiemitenti.
Finantsinspektsioon kontrollis krüptovaraturu seaduse kohaldamist
Finantsinspektsioon kontrollis investeerimisteenust osutavate turuosaliste tegevust krüptovaraturu seaduse kohaldamisel. Kontrolli eesmärk oli saada ülevaade krüptovarateenuste osutamisega seotud tegevustest, sealhulgas konkreetsete krüptovarade käsitlemisest ja nende turuosaliste tegevusest, kes krüptovaraga seotud tegevusi ei plaani või kelle plaanid alles selguvad. Kontrolli tulemusel kaardistati turuosalised, kelle tegevus hõlmab krüptovaradega seotud teenuseid. Puudusi tegevuses ei tuvastatud.
Finantsinspektsioon kontrollis mõjuisikute kaasamist investeerimisteenuste turustamisel
Arvestades, et mõjuisikute roll investeerimisalase teabe jagamisel järjest kasvab, oli üks Finantsinspektsiooni 2025. aasta järelevalvefookusi finfluencerite ehk finantsvaldkonna mõjuisikute tegevus investorkaitse vaates – eelkõige nende kohustuste selgitamine ning nende kasutamise hindamine turundustegevuses.
Mõjuisikute tegevusega kaasnevatele riskidele on tähelepanu pööranud ka European Securities and Markets Authority.
Finantsinspektsioon kontrollis investeerimisteenust osutavate turuosaliste tegevust mõjuisikute (finfluencerite) kaasamisel. Turuosaliste tegevuses ei tuvastatud puudusi, mis oleksid nõudnud Finantsinspektsiooni täiendavat järelevalvelist sekkumist turuosaliste suunamiseks. Turuosaliste sõnul toimub mõjuisikute kaasamine läbimõeldult ja vastutustundlikult, keskendudes peamiselt finantsteadlikkuse suurendamisele, mitte agressiivsele müügitegevusele.
Finantsinspektsioon viis mõjuisikutega läbi ka ümarlaua, kus selgitas nõustamisega seotud regulatiivseid aspekte ning alustas mõjuisikute hea tava koostamist. Ümarlaua arutelud keskendusid mõjuisikute mõju ulatusele investeerimisotsuste kujundamisel, õigusalastele piirangutele ja riskidele ning vajadusele tegutseda teadlikult ja vastutustundlikult. Aruteludest ilmnes, et Finantsinspektsiooni selgitused on mõjuisikutele oluline abivahend oma tegevuse hindamisel ja tarbijate teadlikkuse suurendamisel.
Finantsinspektsioon kontrollis ühisrahastusteenuse osutamist
Finantsinspektsioon viis läbi kontrolli ühisrahastusteenuse osutajas. Kontrolliti, kuidas ühisrahastusteenuse osutaja hindab vahendatud projektide ja projektiomanike krediidiriski ning kuidas täidetakse investeerimise põhiteabedokumendi koostamise, investoritele esitamise ja dokumendis esitatud teabe õigsuse kontrollimisega seotud kohustusi. Kontroll jätkub ka 2026. aastal.
Finantsinspektsioon hindas ESG nõuete täitmist
Mitmed finantsvahendajad pakuvad finantstooteid ja -teenuseid, mida kirjeldatakse vastutustundlike ja keskkonnasõbralikena või tähistatakse lühendiga ESG (environmental, social, governance). Finantsinspektsioon kontrollis, kas selliste toodete ja teenuste puhul avalikustatakse teavet kooskõlas kehtivate nõuetega ning täidetakse jätkusuutlikkusega seotud kohustusi. Nõuete täitmisel puudusi ei tuvastatud.
Lisaks kontrollis Finantsinspektsioon jätkusuutlike toodete puhul mõjuinvesteeringute olemasolu. Mõjuinvesteeringute all mõistetakse investeerimisstrateegiat, mille eesmärk on lisaks rahalise tulu teenimisele luua ka mõõdetavat positiivset keskkonna- või sotsiaalse mõju. Kontrolli eesmärk oli koguda teavet selle kohta, kas ja milliste jätkusuutlike toodetega fondivalitsejad mõjuinvesteeringuid teevad. Kontrollitud fondivalitsejad ei kohalda mõjuinvesteeringutega seotud finantsstrateegiat.
Finantsinspektsioon analüüsis turukuritarvituste kohta esitatud teavet
Väärtpaberituru seaduse kohaselt seirab Finantsinspektsioon kauplemiskohtades tehtavaid tehinguid finantsinstrumentidega, et avastada ja menetleda võimalikke turukuritarvitusi. Väärtpaberimaaklerid peavad teavitama Finantsinspektsiooni kahtlastest tehingutest ja tehingukorraldustest. 2025. aastal esitasid Eesti väärtpaberituru kutselised osalised Finantsinspektsioonile 54 teadet Eesti väärtpaberiturgudel tehtud kahtlaste tehingute või tehingukorralduste kohta. Lisaks edastasid teiste riikide järelevalveasutused ühe kahtlustusteate. Finantsinspektsioon esitas prokuratuurile kuriteokaebuse seoses siseteabe väärkasutamise kahtlusega. Ühtegi väärteomenetlust ei alustatud. Nelja füüsilise isiku puhul piirdus Finantsinspektsioon nende hoiatamisega.
Finantsinspektsioon kinnitas avaliku pakkumise prospektid
2025. aastal kinnitas Finantsinspektsioon seitse mittekapitali väärtpaberite (võlakirjad) prospekti, sealhulgas kolme uue emitendi prospektid. Kapitaliväärtpaberite avalikke pakkumiste või kauplemisele võtmise prospekte ei kinnitatud. Aasta jooksul viidi läbi kaks vabatahtlikku ülevõtmispakkumist, mille tulemusel lõpetati kahe emitendi aktsiatega kauplemine reguleeritud turul.
Finantsinspektsioon kontrollis emitentide aruannete nõuetekohast avalikustamist
Finantsinspektsioon jälgib, et börsiemitendid avalikustaksid oma finantsaruanded õigeaegselt ja et aruannete sisu vastaks nõuetele. 2025. aastal kontrollis Finantsinspektsioon põhjalikult kolme emitendi aruannet. Kontrollide käigus hinnati rahvusvahelise finantsaruandluse standardite (IFRS) järgimist, Hea Ühingujuhtimise Tava rakendamist, Euroopa ühtse masinloetava formaadi (ESEF) nõuete täitmist, alternatiivsete tulemuslikkusnäitajate (APM) avalikustamise korrektsust ja ühe emitendi puhul ESG nõuete järgimist. Finantsinspektsioon ei tuvastanud rikkumisi, mis oleksid nõudnud järeltegevusi, kuid juhtis väikemate rikkumiste esinemise korral emitendi tähelepanu puudustele ja palus need järgmistes aruannetes kõrvaldada.
Finantsinspektsioon kontrollis fondivalitsejates riskikontrolli toimimist
Finantsinspektsioon viis kahes fondivalitsejas läbi kohapealse kontrolli hindamaks fondivalitsejate riskikontrolli tõhusust ja sõltumatust, selle täitmiseks organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete rakendamist ja nende piisavust ning juhtorganite tegevust riskikontrolli korraldamisel. Kontrolli käigus tuvastas inspektsioon vajakajäämisi fondivalitsejate riskikontrolli funktsioonis. Peamiste puudustena ilmnesid riskikontrolli ebapiisav mehitatus, riskikontrolli eest vastutava isiku nimetamise nõude mittetäitmine, riskikontrolli reguleerivate sise-eeskirjade kinnitamise ja ülevaatamise nõuete mittejärgimine ning puudused riskikontrolli aruandluses ja töö ülevaatamises. Finantsinspektsioon juhtis puudustele fondivalitsejate tähelepanu.
Finantsinspektsioon andis kaks uut fondivalitseja tegevusluba
2025. aastal andis Finantsinspektsioon kaks uut fondivalitseja tegevusluba: ühe alternatiivfondide valitsemiseks ja teise täiendava tegevusloana eurofondi fondivalitsejana tegutsemiseks. Üks fondivalitseja loobus tegevusloast ja jätkas turul tegutsemist tegevusloata väikefondi valitsejana.
Finantsinspektsioon hoiatas märgukirjaga kapiindeksfondide pakkumise eest
Finantsinspektsioon saatis fondivalitsejatele märgukirja, milles juhtis tähelepanu kohustusele teavitada investoreid fondi dokumentides ja turundusmaterjalides selgelt ning läbipaistvalt fondi investeerimispoliitikast ja -meetoditest, sealhulgas turgu peegeldavatest meetoditest. Samuti tuletati meelde, et turgu peegeldava meetodi kasutamist – ka osaliselt või teatud tingimustel – ilma vastava teabe esitamiseta fondi alusdokumendides võib pidada investorite eksitamiseks.
Finantsinspektsioon kontrollis krüptovara tokeni valgete raamatute vastavust nõuetele
2025. aastal jõustus MiCA määrus, mille kohaselt peavad kõik Eestis tegutsevad krüptovara tokenite pakkujad edastama Finantsinspektsioonile tokeni valge raamatu. Valge raamat on prospektilaadne teabedokument, mis tutvustab investorile tokeni projekti, pakkumise detaile ning annab ülevaate tokeniga kaasnevatest õigustest, kohustustest ja riskidest. Finantsinspektsiooni ülesanne on kontrollida valge raamatu vastavust MiCA nõuetele ning teavitada sellest ESMAt ja teisi pädevaid asutusi. 2025. aastal teavitati Finantsinspektsiooni kümnest muu krüptovara tokeni pakkumisega seotud valgest raamatust, millest kolm vastasid nõuetele.
Finantsinspektsioon hindas investeerimisühingute riskikultuuri
Finantsinspektsioon hindas riskikultuuri teadvustamist investeerimisühingutes. Eesmärk oli hinnata, kas investeerimisühingud on 2023. aasta analüüsist esile kerkinud ja 2024. aastal neile edastatud märgukirjas välja toodud kitsaskohtadega tegelenud ning astunud samme teadlikuma riskikultuuri juurutamise suunas. Analüüs näitas, et investeerimisühingute terviklik arusaam riskikultuuri sisust ja definitsioonist on puudulik, millele viitavad nii kehtestatud juhtimiskorralduse ja riskijuhtimise praktikate üldsõnaline kirjeldamine kui ka vajakajäämised kehtestatud sise-eeskirjades. Finantsinspektsioon juhib sellele ka turuosaliste tähelepanu.
Finantsinspektsioon hindas ühisrahastusteenuse osutajate huvide konfliktide vältimist
Finantsinspektsioon hindas ühisrahastusteenuse osutajate huvide konfliktide vältimise ja maandamise reegleid ning sisemist korraldust huvide konfliktidega tegelemiseks. Analüüsist selgus, et kuigi ühisrahastusteenuse osutajatel on olemas sise-eeskirjad huvide konflikti olukordade tuvastamiseks, on need üldsõnalised ning samuti saab oluliselt parendada sisemist seiret huvide konflikti korra rakendamise üle. Finantsinspektsioon juhib ühtlasi turuosalise tähelepanu kontrolli käigus tuvastatud puudustele ning ootab nende kõrvaldamist ja edasist tegevuse vastavusse viimist kehtivate nõuetega.
Finantsinspektsioon kontrollis pensionifondide varade hoidmist
Finantsinspektsioon viis läbi kaugkontrollid, mille eesmärk oli veenduda pensionifondide varade olemasolus ning nende hoidmise vastavuses seaduse nõutele. Kontrolli valimis olid esindatud kõigi Eesti turul tegutsevate fondivalitsejate kohustuslikud pensionifondid. Kontroll näitas, et varad on hoiul eraldatuna fondivalitsejate oma varadest ning olulisi puudusi ei tuvastatud.
