Finantsinspektsioon teeb järelevalvet tema väljastatud tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, krediidiandjate ja krediidivahendajate üle. Krediidiandjad ja -vahendajad kuuluvad Finantsinspektsiooni järelevalve alla juhul, kui nad annavad või vahendavad krediiti tarbijatele. Euroopa ühtse järelevalvemehhanismi mõistes oluliste pankade kapitalijärelevalve eest vastutab Euroopa Keskpank koostöös euroala riikide järelevalveasutustega, sh
Finantsinspektsiooniga.
Eesti pangandussektoris tegutses 2025. aasta lõpu seisuga 14 krediidiasutust, neist kuus välismaiste pankade filiaali. Lisaks tegutses Eestis 41 krediidiandjat ja seitse krediidivahendajat.
Krediidiinkassode tegevusloaga tegutses neli turuosalist ning lisaks kaks ülepiirilist krediidihaldusteenuse pakkujat.
Finantsinspektsioon tegi koos Euroopa Keskpangaga järelevalvet suuremate pankade üle
Euroopa ühtse järelevalvemehhanismi mõistes oluliste pankade kapitalijärelevalve eest vastutab Euroopa Keskpank koostöös euroala riikide kohalike järelevalveasutustega. Eestis kuulub SSMi otsejärelevalve alla SEB Pank, Swedbank, LHV Pank ja Luminor Bank. Ülejäänud pangad on Finantsinspektsiooni otsese järelevalve all.
2025. aastal olid oluliste pankade järelevalve keskmes krediidirisk, operatsioonirisk ja ühingujuhtimine. Operatsiooniriski ja IT riski hindamise puhul keskenduti eelkõige digitaliseerimisprotsessidele, tegevuskerksusele ning riskiandmete agregeerimisele ja aruandlusele.
2025. aastal osales Finantsinspektsioon mitmes Euroopa Keskpanga juhitud kohapealses kontrollis, mis keskendusid panga ärimudelile, kasumlikkusele, sisejuhtimisele, riskikontrollile ja krediidiriskile. Kontrollide käigus tuvastatud puudused peavad pangad kõrvaldama määratud tähtaja jooksul.
Mõned suurpangad kasutavad kapitalinõuete arvutamisel sisereitingute meetodit, mille puhul määratakse kapitalinõude arvutamise aluseks olevad riskikaalud panga sisemiste riskihinnangute põhjal. 2025. aastal osales Finantsinspektsioon Euroopa Keskpanga juhitud krediidiriski sisemudelite hindamises. Kontrollide tulemusena tuvastati krediidiriski sisemudelites puudusi, mis olid seotud modelleerimise aluseks olevate andmete kvaliteedi ja esinduslikkusega, riskiparameetrite diferentseerimise ja kvantifitseerimisega, konservatiivsusmarginaali kasutamisega, valideerimisega ning kontrollifunktsiooni toimimisega.
2025. aastal trahvis Euroopa Keskpank kahte SSMi otsese järelevalve all olevat Eestis tegutsevat panka. Ühele krediidiasutusele määrati 410 000 euro suurune rahatrahv, sest panga sisemudelid ei taganud ajavahemikul 2022. aasta juulist 2024. aasta septembrini krediidiriski parameetrite piisavalt konservatiivset hindamist. Teisele krediidiasutusele määrati 405 000 euro suurune rahatrahv tururiski kohta valesti arvutatud riskiga kaalutud varade raporteerimise eest perioodil 2022. aasta teisest kvartalist 2024. aasta esimese kvartalini.
Pankade täiendavate omavahendite nõuded püsisid stabiilsed
Finantsinspektsioon hindab regulaarselt, kas tema otsese järelevalve all
olevate krediidiasutuste riskid on usaldusväärse juhtimise tagamiseks piisavalt omavahenditega kaetud. Järelevalvelise läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) käigus hinnatakse panga ärimudelit, juhtimissüsteemi ja riskiprofiili ning kapitaliseerituse ja likviidsuse piisavust. Kui pangandusmääruse üldkohaldatav kapitalinõue (Pillar 1) ei kata konkreetse panga riske piisavalt, võib Finantsinspektsioon määrata täiendava kapitalinõude (Pillar 2R). Lisaks hinnatakse igal aastal pankade sisemise kapitali piisavust, arvestades järelevalveliste stressitestide tulemusi, ning vajaduse korral määratakse täiendav kapitalisuunis (Pillar 2G). Täiendav kapitalinõue ja kapitalisuunis
määratakse suhtarvuna panga koguriskipositsioonist.
2025. aastal määrati Eestis tegutsevatele pankadele täiendavad omavahendite nõuded ja suunised kokku 960 miljoni euro ulatuses. Suurtele pankadele määras nõuded Euroopa Keskpank summas 769 miljonit eurot ja väikestele pankadele Finantsinspektsioon summas 189 miljonit eurot. Täiendav kapitalinõue ja omavahendite suunis moodustasid kokku 46% pankadele pangandusmääruse alusel kehtivast üldkohaldatavast kapitalinõudest.
Finantsinspektsioon testis pankade vastupanuvõimet kriisidele
Finantsinspektsioon korraldas kõigis Eestis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes krediidiriski stressitestid, et hinnata pankade kapitali piisavust võimalike negatiivsete sündmuste korral. Testiti nii äriühingute kui ka eraisikute laenude, sealhulgas kinnisvaraga tagatud laenude vastupidavust. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) avaldatud stressistsenaarium eeldas geopoliitiliste pingete süvenemist ja kaubanduse killustumist, mille tagajärjel nõudlus nõrgeneb, varahinnad langevad ja rahastamistingimused karmistuvad, mis omakorda halvendab ettevõtete ja majapidamiste olukorda ning suurendab töötust.
Stressitestide tulemuste kohaselt ulatuksid majanduslanguse korral krediidiasutuste krediidikahjud kolme aasta jooksul 4%ni laenuportfellist. Suurimad kahjud tekiksid kinnisvaraga tagamata eraisikute laenudes (39% kogukahjudest) ja äriühingute kommertskinnisvara portfellis (26% kogukahjudest).
Stressitestide tulemused näitasid ka seda, et väiksemad pangad, kelle kapitalipuhvrid on tagasihoidlikumad, on erakorraliste stressitingimuste suhtes haavatavamad ja nende põhiomavahendite tase langeks kiiresti. Seetõttu on oluline hoida piisavat kapitalipuhvrit, et katta stressiolukorras tekkivaid krediidikahjusid. Stressitestide tulemuste põhjal määrati väiksematele pankadele täiendav kapitalisuunis.
Lisaks korraldas Finantsinspektsioon väiksemates pankades likviidsusriski stressitestid. Nende eesmärk oli hinnata pankade võimet tulla toime kriisiolukorras, määrata kindlaks toimetulekuperiood lähitulevikus ning hinnata võimalikku täiendava likviidsuspuhvri vajadust. Kriisiolukorra stsenaariumi realiseerumisel halveneks osade pankade likviidsuspositsioon. Selle ennetamiseks on Finantsinspektsioon määranud täiendava likviidsusnõude või
soovitanud sisemiste protsesside muutmist.
Finantsinspektsioon hindas platvormide kaudu hoiuste kaasamise riske
Finantsinspektsiooni üks prioriteet 2025. aastal oli hinnata pankade
valmisolekut asendada hoiuseplatvormide kaudu kaasatud vahendeid
olukorras, kus platvormi tegevus ootamatult katkeb. Selleks palus
Finantsinspektsioon platvormide kaudu hoiuseid kaasavatel pankadel
simuleerida stsenaarium, kus koostööpartneriks olev hoiuste kaasamise
platvorm lõpetab samal päeval tegevuse kõikides riikides. Pankade hinnangul ei tooks selline olukord kaasa kapitali- ja likviidsusnõuete rikkumist ning stressistsenaariumi realiseerumisel suudaksid nad täita oma kohustusi klientide ees õigeaegselt. Finantsinspektsioon saatis pankadele märgukirjad soovituslike meetmetega võimalike riskide maandamiseks.
Finantsinspektsioon analüüsis pankade riskijuhtimist ja selle rolli sõltumatust krediidiotsuste protsessis
Finantsinspektsioon analüüsis, kas pankadel on krediidiotsuste protsessis selged ja toimivad sisekontrollireeglid. See eeldab, et rollid ja vastutus on selgelt määratletud, ülesanded omavahel lahutatud, otsuste kontroll sõltumatu ning otsuseid on võimalik vajadusel üle vaadata ja kinnitada.
Analüüs näitas, et pankade lahendid erinevad üsna palju. Finantsinspektsiooni hinnangul peab krediidiotsuste tegemine olema korraldatud nii, et vastutaja on alati selgelt määratud ning riskijuhtimine on otsustusprotsessi sõltumatult kaasatud.
Finantsinspektsioon analüüsis pankade mittetöötavate laenude loovutamise mõju krediidiportfellide kvaliteedile ja omavahenditele
Mitmed pangad loovutavad mittetöötavaid nõudeid, et hoida laenuportfelli kvaliteeti. Peamiselt müüakse mittetöötavaks muutunud tarbimislaene, väiksemas mahus ka ärilaene. Probleemsete laenude müük on eriti mõjutanud väikepanku. Nõudeid loovutamata ületaks mitmel väikepangal mittetöötavate laenude osakaal 5%. Kui need nõuded jääksid pankade bilanssi, tuleks teha rohkem allahindlusi,
mis vähendaks kasumlikkust ja kapitaliseeritust ja võiks omakorda pidurdada uute laenude andmist. Finantsinspektsioon analüüsib regulaarselt probleemsete laenude müüki ja selle mõju pankade kapitali tugevusele.
Finantsinspektsioon hindas krediidiandjate ja -vahendajate siseauditite korraldust
Finantsinspektsioon korraldas kõigi krediidiandjate ja -vahendajate juures kaugkontrolli, et hinnata siseauditite korraldust ja läbiviimist. Kontrolliti siseaudiitori olemasolu ning uuriti tema kvalifikatsiooni, sõltumatust ja rolli organisatsioonis. Samuti hinnati auditite sagedust, planeerimist ja järjepidevust ning seda, kuidas on rakendatud siseaudiitori ettepanekuid ja parandusmeetmeid.
Tuvastatud puuduste osas võttis Finantsinspektsioon krediidiandjate ja
-vahendajatega eraldi ühendust ning palus asjaolusid täpsustada.
Finantsinspektsioon kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete nõuete täitmist
Finantsinspektsioon viis kolmes krediidiandjas läbi vastutustundliku
laenamisega seotud kohapealseid ja kaugkontrolle. Kontrollide käigus
tuvastati, et krediidivõimelisuse hindamist käsitlevad sise-eeskirjad ja
protsessid ei vastanud alati täielikult krediidiandjate ja -vahendajate seaduse nõuetele. Finantsinspektsioon nõudis tuvastatud puuduste kõrvaldamist.
Finantsinspektsioon kontrollis krediidi kulukuse määra nõuete täitmist
Finantsinspektsioon viis neljas krediidiandjas läbi kontrolli, mille
eesmärk oli hinnata krediidi kulukuse määra arvutamist ja sellega seotud protseduurireegleid. Analüüsiti, kas krediidiandjad kohaldavad krediidi kulukuse määra arvutamise reegleid õigesti ja kooskõlas kehtivate nõuetega. Arvutuskäikudes puudusi ei tuvastatud.
Sise-eeskirjades kirjeldatud metoodikate osas võttis Finantsinspektsioon krediidiandjatega eraldi ühendust ning palus vajadusel aspekte täpsustada.
Krediidiinkassod alustasid tegevust Finantsinspektsiooni järelevalve all
Finantsinspektsioon andis 2025. aastal tegevusloa kahele krediidiinkassole, kes tegelevad krediidiasutuste või krediidiandjatega sõlmitud krediidilepingutest tulenevate nõuete sissenõudmisega. Järelevalvetavade ühtlustamiseks andis Finantsinspektsioon välja soovitusliku juhendi „Nõuded krediidiinkassodele ja -ostjatele suhtluses krediidisaajatega“. Juhendi eesmärk on selgitada seadusest tulenevaid nõudeid ning kujundada krediidiinkassode ja -ostjate tegevuses ja suhtluses krediidisaajatega ühtsed ja läbipaistvad kombed.
Finantsinspektsioon hindas pankade riskikultuuri
Finantsinspektsioon viis läbi väikepankades riskikultuuri teadvustamise
järelhindamise. Eesmärk oli hinnata, kas pangad on 2023. aasta analüüsist esile kerkinud ja 2024. aastal neile edastatud märgukirjas toodud kitsaskohtadega tegelenud ning astunud samme teadlikuma riskikultuuri juurutamise suunas. Analüüs näitas, et kuigi riskikultuuri põhimõtted on enamasti sise-eeskirjades kirjeldatud ja defineeritud, vajab riskikultuurist terviklik arusaam siiski täiendavat arendamist ja tähelepanu.
