Eesti finantssektori õiguskeskkond koosneb riiklikest õigusaktidest, Euroopa Liidu otsekohalduvatest määrustest ja paljudest nn pehme õiguse aktidest (nt soovituslikud juhendid), mida annavad välja Euroopa Liidu asutused.
Finantsinspektsioon avaldas oma arvamust erinevate seaduseelnõude
kohta. Euroopa järelevalveasutused andsid finantssektori õigusaktide
täpsustamiseks välja mitmeid suuniseid, mille Finantsinspektsioon avaldas soovituslike juhenditena (lisa 1). Lisaks suunas inspektsioon turuosalisi oma juhendmaterjalidega.
Finantsinspektsiooni tegevuses õiguskeskkonna kujundamisel saab esile tõsta järgmised märksõnad:
- Õiguskeskkonna lihtsustamine. Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi
tasandil algatatud õiguskeskkonna lihtsustamise initsiatiiv hõlmas
ka finantssektorit puudutavate õigusaktide ja suuniste kriitilist
ülevaatamist. Selle raames kogus Finantsinspektsioon nii organisatsiooni
seest kui ka turuosalistelt ettepanekuid õiguskeskkonna lihtsustamiseks.
Ettepanekuid analüüsiti ja need esitati Rahandusministeeriumile 18.
detsembril 2025. - Uute õigusraamistike rakendamine. 2024. aastal jõustusid
krüptovaraturu seadus ja krediidiinkassode ja krediidiostjate seadus,
mis tõid Finantsinspektsiooni järelevalve alla uued isikud. 2025. aastal
keskendus inspektsioon nende seaduste rakendamisele, sealhulgas
uute tööprotsesside kujundamisele jooksva järelevalve tegemiseks ning
tegevusõiguste menetluste läbiviimisele. - Osalemine oluliste eelnõude ettevalmistamises. 2025. aastal osales
Finantsinspektsioon mitme olulise eelnõu väljatöötamises. Muu
hulgas jätkus töö Baseli panganduspaketi ehk direktiivi 2013/36/
EL muudatuste (CRD6) ja määruse 575/2013 muudatuste (CRR3)
ülevõtmise ja rakendamise ettevalmistamisega. Samuti oli inspektsioon
väga palju seotud kindlustustegevuse seaduse ja teiste seaduste
muutmisega, mille eesmärk on võtta üle direktiivi 2009/138/EÜ
muudatused (Solventsus 2) ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv
2025/1, millega luuakse raamistik kindlustus- ja edasikindlustusandjate
finantsseisundi taastamiseks ja kriisilahenduseks.
Finantsinspektsiooni kohtuvaidlused
AB Kreditex AS esitas 30.11.2023 kaebuse Tallinna Halduskohtule Finantsinspektsiooni juhatuse 31.10.2023 otsuse tühistamise nõudes, millega tunnistati kehtetuks AB Kreditex ASi krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja (koos õigusega osutada nõustamisteenust) tegevusluba. Menetlus on pooleli.
Ühisraha OÜ esitas 30.11.2023 kaebuse Tallinna Halduskohtule Finantsinspektsiooni juhatuse 31.10.2023 otsuse tühistamise nõudes, millega tunnistati kehtetuks Ühisraha OÜ krediidivahendaja ja hüpoteekkrediidivahendaja tegevusluba. Menetlus on pooleli.
Finantsinspektsiooni neli väärteomenetlust lõppesid rahatrahviga
- Füüsiline isik esitas 24.07.2025 kaebuse halduskohtule nõudega, et
Finantsinspektsioon lõpetaks tema kohta tõele mittevastavate faktiväidete avaldamise oma kodulehel. Menetlus on pooleli. - Aktsiaselts Silvano Fashion Group esitas Tallinna Halduskohtule
06.11.2024 kaebuse Finantsinspektsiooni 07.10.2024 ettekirjutuse
tühistamiseks, millega Finantsinspektsioon kohustas Aktsiaseltsi Silvano Fashion Group avalikustama VPTS § 1841 sätestatud teavet kõnealuses sättes nimetatud tähtajal. Samuti taotleti menetluskulude jätmist Finantsinspektsiooni kanda. Tallinna Halduskohus tegi 23.09.2025 otsuse, millega rahuldas kaebuse, tühistas Finantsinspektsiooni 07.10.2024 ettekirjutuse nr 4.1-1/132 ja kohustas inspektsiooni eemaldama ettekirjutuse kohta avalikustatud teate enda kodulehelt. Samuti mõistis
Tallinna Halduskohus Finantsinspektsioonilt kaebaja kasuks välja
menetluskulu 6500 eurot. Finantsinspektsioon esitas apellatsiooni ja vaidlus on hetkel pooleli. - Maksekeskus AS esitas Tallinna Halduskohtule 22.01.2025 kaebuse, millega vaidlustab Finantsinspektsiooni 18.12.2023 korralduse ja 22.08.2024 korralduse, millega määrati isikule 2024. aasta järelevalvetasu, ning 23.12.2024 korralduse ja 18.08.2025 korralduse, millega määrati isikule 2025. aasta järelevalvetasu (vastavalt ettemakse ja lõppmakse määramise korraldused). Ühtlasi taotles isik Finantsinspektsiooni kohustamist asja uuesti otsustamiseks, korralduste tagajärgede heastamiseks ning Maksekeskus AS poolt Finantsinspektsioonile enam tasutud järelevalvetasude tagastamiseks. Samuti taotletakse kaebaja
kasuks intressi tasumist. Menetlus on pooleli. - Vagner Insurance Broker AS esitas Tallinna Halduskohtule
18.12.2024 kaebuse, millega taotleb Finantsinspektsiooni 16.12.2024 otsuse tühistamist, millega Finantsinspektsioon kustutas isiku kindlustusvahendajate nimekirjast. Kaebaja soovis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Esialgse õiguskaitse taotlust kohus ei rahuldanud. Ka Tallinna Halduskohus jättis otsusega Vagneri kaebuse rahuldamata. Vaidlus on jõudnud Tallinna Ringkonnakohtusse, sest Vagner esitas apellatsiooni. Menetlus on pooleli. - Ühisarveldused AS esitas 19.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Finantsinspektsiooni juhatuse 18.08.2025 otsuse peale, millega tunnistati Ühisarveldused AS makseasutuse tegevusluba kehtetuks, kuna makseasutus rikkus olulisel määral ettevõtte tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut ja rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud korda. Samuti taotles Ühisarveldused AS esialgset õiguskaitset, mille taotluse kohaselt soovib kaebaja peatada Finantsinspektsiooni otsuse kehtivuse täies ulatuses kuni
käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.08.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ajutise esialgse õiguskaitsega ning peatas Finantsinspektsiooni otsuse kehtivuse ja keelas otsuse avalikustamise Finantsinspektsiooni veebilehel.
Finantsinspektsioon esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse eelneva kohtu määruse tühistamiseks. Menetlus on pooleli. - If P&C Insurance AS esitas Tallinna Halduskohtule 16.04.2025 kaebuse, millega taotleb Finantsinspektsiooni juhatuse 17.03.2025 otsusega tehtud ettekirjutuse tühistamist, millega Finantsinspektsioon kohustas If P&C Insurance AS-i korraldama ja tagama, et liikluskindlustuse ja vabatahtliku
sõidukikindlustuse lepinguid sõlmivatele kliente, liikluskindlustuses
nõudeõigusega If P&C Insurance AS-i pöörduvaid kahjustatud isikuid (kui kahjustatud isik valib taastusremondi teostajaks If P&C Insurance AS-i partnerettevõtte) ning If P&C Insurance AS-i liikluskindlustuse ja vabatahtliku sõidukikindlustuse turustajaid teavitatakse If P&C Insurance AS-i ja partnerettevõtte vahel kokku lepitud ja klientidele rakendatavate taastusremondi tingimuste, sealhulgas taastusremondi tulemusnäitajatest (KPI). Täiendavalt esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, mida kohus
ei rahuldanud. Menetlus on pooleli. - Füüsiline isik esitas Tallinna Halduskohtule 26.06.2024 kaebuse, millega taotles muuhulgas Finantsinspektsiooni poolt 27.03.2024 avaldatud hoiatusteate avaldamise lõpetamist. Tallinna Halduskohus leidis 04.11.2024 kohtuotsuses, et Finantsinspektsiooni poolt tehtud hoiatus oli
seaduspärane. Lisaks kohustas kohus Finantsinspektsiooni otsustama oma kodulehel isiku kohta avaldatud hoiatusteate avaldamise lõpetamine ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Vaidlus on jõudnud Tallinna Ringkonnakohtusse, sest isik esitas apellatsiooni. - IIZI Kindlustusmaakler AS esitas 18.06.2024 Harju Maakohtule kaebuse Finantsinspektsiooni üldmenetluse otsusele, millega Finantsinspektsioon karistas IIZI Kindlustusmaakler ASi KindlTS § 261 lg 2 järgi rahatrahviga 24 000 eurot selle eest, et IIZI Kindlustusmaakler AS andis edasi kindlustuse turustamise ja rikkus vahendaja kohustust tegutseda lähtuvalt
kliendi kindlustushuvist ja seaduses esitatutud nõuetest. Harju Maakohus jättis 28.11.2024 otsusega IIZI Kindlustusmaakler ASi kaebuse rahuldamata, mille peale esitas IIZI Kindlustusmaakler AS 23.12.2024 Riigikohtule kassatsioonkaebuse. Riigikohus võttis 16.04.2025 kaebuse menetlusse ning tegi 12.06.2025 otsuse, millega tühistas Finantsinspektsiooni otsuse ja lõpetas menetluse väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu. - Svea Finance AS esitas 26.06.2025 Harju Maakohtule kaebuse
Finantsinspektsiooni üldmenetluse otsusele, millega Finantsinspektsioon karistas Svea Finance ASi KAVS § 98 lg 2 järgi rahatrahviga 50 000 eurot ja KAVS § 99 lg 2 järgi rahatrahviga 150 000 eurot. Finantsinspektsioon oli eelnevalt tuvastanud mitmeid rikkumisi tarbija krediidivõimelisuse
hindamises ning nõuetele ei vastanud ka tarbijakrediidi andmist
puudutavad sise-eeskirjad. Harju Maakohus võttis kaebuse menetlusse ning kohtumenetlus on pooleli. - Invest in OÜ esitas 18.12.2025 Harju Maakohtule kaebuse
Finantsinspektsiooni üldmenetluse otsusele, millega Finantsinspektsioon karistas Invest in OÜd KAVS § 96 lg 2 järgi rahatrahviga 16 000 eurot seoses asjaoluga, et Invest in OÜ ei esitanud Finantsinspektsioonile tähtaegselt 2024. majandusaasta aruannet ja sellega seotud dokumente. Harju Maakohus võttis kaebuse menetlusse ning kohtumenetlus on pooleli.
2025. aastal jõudis lõpule üheksa Finantsinspektsiooni alustatud
väärteomenetlust. Need puudutasid krediidivõimelisuse hindamise kohustuse rikkumist, sise-eeskirjade nõuetele mittevastavust, majandusaasta aruande puudulikku või mittetähtaegset esitamist ning Finantsinspektsioonile nõutud teave esitamata jätmist. Üheksast menetlusest neli lõppesid rahatrahviga ja viis lõpetati otstarbekuse kaalutlusel karistusotsust tegemata. Lisaks lõppenud väärteomenetlustele jätkuvad 2026. aastal menetlused kahe isiku suhtes. 2025. aastal otsustas Finantsinspektsioon viie väiksema rikkumise puhul jätta väärteomenetlus alustamata ja piirdus hoiatusega. Kuriteokaebusi esitas Finantsinspektsioon prokuratuurile 2025. aastal kokku neli
Finantsinspektsiooni määratud trahvide summa
2025
2024
2023
2022
2021
416 800 eurot
138 800 eurot
1 025 000 eurot
50 000 eurot
91 000 eurot
Finantsinspektsioon suunas ettekirjutustega finantsvahendajaid
2025. aastal tegi Finantsinspektsioon neli ettekirjutust, et suunata finantsturul tegutsevaid isikuid täitma seadusest tulenevaid nõudeid. Üks ettekirjutus oli suunatud krediidiandjale ning oli seotud puudustega tarbijate krediidivõimelisuse hindamisel ja tarbijakrediidi andmisel. Lisaks tuletati ühele kindlustusandjale ettekirjutusega meelde, et kindlustusselts peab avaldama oma klientidele ja kindlustusvahendajatele nõuetekohast infot. Ühele krediidiasutusele tehti ettekirjutus 2024. aasta kontrolli käigus tuvastatud puuduste tõttu põhimakseteenuste osutamisel. Kindlustusmaaklerile tehti ettekirjutus majandusaasta aruande mittetähtaegse avalikustamise eest.
