Juhatuse esimehe pöördumine

Finantsinspektsiooni uus juhatus – (vasakult) juhatuse liige Gerd Laub, juhatuse liige Andre Nõmm, juhatuse esimees Kerstin Pilt ja juhatuse liige Andres Kurgpõld.

Finantsinspektsiooni 2025. aasta aruanne annab ülevaate Finantsinspektsiooni tegevusest, prioriteetidest ja valikutest – sellest, mida ja miks tehti. Samal ajal aitab see ka mõista, millises suunas ja millistel põhjustel me edasi liigume.

Finantssektor peab toimima nii, et inimesed ja ettevõtted saavad oma rahaasju ajada kindlustundega. See eeldab stabiilset, läbipaistvat ja usaldusväärset turgu ning järelevalvet, mis on riskipõhine, ennetav ja proportsionaalne. Finantsinspektsiooni roll on seista nende põhimõtete eest Eesti riigi nimel. See on vastutusrikas ülesanne, mida saab täita vaid tugeva organisatsioonikultuuri ja professionaalsete töötajatega.

2025. aasta lõpus töötas Finantsinspektsioonis 146 inimest. Väikese riigi eripärana täidavad paljud neist mitut rolli. Nende töö jääb enamasti avalikkuse eest varju, kuid selle mõju on tuntav finantssüsteemi stabiilsuses ja turuosaliste usaldusväärsuses. Ka Finantsinspektsiooni tegevusloaga isikuid oli aasta lõpus 146 – sisuliselt üks järelevalvatav turuosaline iga töötaja kohta.

Finantsstabiilsus ei sõltu siiski üksnes järelevalvest, vaid ka sellest, kuidas turuosalised oma vastutust mõistavad, nõudeid järgivad ja oma igapäevase tööga finantssektori usaldusväärsust toetavad. Seetõttu on Finantsinspektsiooni prioriteet hoida ja arendada töötajate kompetentsi, et nad suudaksid olla turuosalistele head ja usaldusväärsed partnerid ning täita Finantsinspektsiooni mandaati järjest keerukamas ja tehnoloogilisemas keskkonnas.

Tehnoloogiline areng kujundas oluliselt ka 2025. aasta järelevalveprioriteete. Oluline samm oli DORA määruse kohaldamise algus, mis ühtlustas Euroopa Liidus digitaalse talitluspidevuse ja IT-riskide juhtimise nõudeid. Finantsinspektsioon korraldas turuosalistele infopäevi, täiustas tõsiste IT-intsidentide teavitamise korda ning alustas kriitiliste IT-teenusepakkujate kohta regulaarse teabe kogumist. Need sammud tugevdavad finantssektori vastupidavust ja aitavad vähendada liigset sõltuvust üksikutest teenusepakkujatest.

Tehnoloogiliste muutustega kaasnes ka riskide muutumine. 2025. aastal sagenesid finantspettused, mis kajastus muu hulgas Finantsinspektsioonile esitatud tarbijakaebuste arvu suurenemises. See rõhutas vajadust tugevdada lõppklientide kaitset ja ennetada finantssektori kuritarvitusi. Aasta jooksul avaldas Finantsinspektsioon 844 hoiatusteadet tegevusloata isikute ja võimalike pettuste kohta ning jätkas finantsteadlikkuse suurendamist.

Kriisivõimekus oli samuti üks aasta keskseid teemasid. Finantsinspektsioon täiendas süsteemselt oluliste pankade kriisilahenduskavasid ja testis kriisilahenduse toimimist riigisiseselt. Eesmärk on tagada, et ka äärmuslikes oludes säiliks finantssüsteemi toimimine ja hoiustajate usaldus.

Järelevalve ei piirdu üksnes kontrollimisega. See tähendab ka suunamist, selgitamist ja dialoogi. 2025. aastal andis Finantsinspektsioon välja 21 soovituslikku juhendit ning osales aktiivselt nii Euroopa kui ka Eesti õiguskeskkonna kujundamises. Samuti koguti ettepanekuid õigusaktide lihtsustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks, sest selge ja etteaimatav järelevalve on osa usaldusväärsest finantskeskkonnast.

2025. aasta tähistas Finantsinspektsiooni 2022.–2025. aasta strateegiaperioodi lõppu. Aastaaruande koostamise ajaks oli uus juhatus juba alustanud järgmise perioodi strateegiliste suundade kujundamist. Uue juhatuse jaoks on oluline hoida järjepidevust ja samal ajal vaadata tulevikku. Aastad 2026–2029 toovad kindlasti kaasa nii uusi tehnoloogia arengusuundi, muutusi Euroopa regulatiivses raamistikus kui ka geopoliitilistest pingetest ja majanduskeskkonna heitlikkusest tulenevaid väljakutseid.

Finantsinspektsiooni strateegiline suund on selge: hoida finantsstabiilsust ja suurendada läbipaistvust, teha riskipõhist ja ennetavat järelevalvet, arendada kriisi- ja digivõimekust, aidata tõlgendada keerukaid õigusakte, seista tarbijate eest ning pärssida finantssektori kuritarvitamist.

Finantsinspektsiooni töö keskmes on avalik huvi – usaldus finantssüsteemi vastu. See usaldus ei teki iseenesest, vaid kujuneb järjepideva, professionaalse ja läbipaistva töö tulemusena.

Kerstin Pilt
Finantsinspektsiooni juhatuse esimees

See veebisait kasutab küpsiseid teie sirvimiskogemuse parandamiseks ja tagamaks, et sait toimib korralikult. Selle saidi kasutamist jätkates kinnitate ja nõustute meie küpsiste kasutamisega.

Nõustu kõigiga Nõustu ainult vajalikega