Finantsinspektsiooni üks eesmärk on vältida pankade võimalikust maksejõuetusest tulenevat negatiivset mõju finantsstabiilsusele ning kaitsta avaliku sektori, hoiustajate, investorite ja teiste klientide vahendeid.
2025. aastal täiendas ja ajakohastas Finantsinspektsioon Eestis tegutsevate süsteemselt oluliste pankade kriisilahenduskavasid ning nendega seotud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudeid. Finantsinspektsioon tegi selleks rahvusvahelist koostööd teiste riikide kriisilahendus- ja järelevalveasutustega, osaledes kriisilahenduskolleegiumides ning panustades sisemiste kriisilahendusmeeskondade töösse. Lisaks jätkati vähem oluliste Eestis tegutsevate pankade kriisilahenduskavade täiendamist ja ajakohastamist.
Valmis Euroopa Komisjoni rahastatud ja Deloitte’i koostatud siseriiklik kriisilahenduse käsiraamat, mida testiti kriisiharjutuse käigus.
Pidades silmas, et Eesti Pank on vastavalt hädaolukorra seadusele makseteenuse ja sularaharingluse toimepidevust korraldav asutus ning Finantsinspektsioon teeb hädaolukorra seadusest tulenevalt kehtestatud määruste täitmise üle järelevalvel, käivitati hädaolukorra seadusest tulenev kriisifunktsioon. Selleks värvas Finantsinspektsioon kriisikoordinaatori ja alustas hädaolukorra kriisifunktsiooni majasisese ülesehitamisega, sealhulgas osakondade vastutusvaldkondade määratlemise, kriisifunktsiooni planeerimise ja koordineerimise ning kriiside ja intsidentide majasisese juhtimise täpsustamisega. Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni vahelise koostöökokkuleppe alusel viidi läbi kaugkontroll sularaharingluse ja makseteenuste tagamiseks sõlmitud lepingute üle elutähtsat teenust osutavates pankades.
Koostöö Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni vahel
Finantsinspektsiooni ja Tagatisfondi vahelise koostöökokkuleppe alusel toetas Finantsinspektsioon Tagatisfondi osafondide osamaksete alusandmete kogumisel, osafondide mahuprognooside koostamisel, nõukogu otsuste projektide koostamisel ja sise-eeskirjade kaasajastamisel. Lisaks toetas Finantsinspektsioon Tagatisfondi stressitestide läbiviimisel, millega hinnatakse pankade valmisolekut edastada Tagatisfondile hoiuste hüvitamiseks vajalikke andmeid.
Ühtsesse kriisilahendusfondi 2025. aastal vahendeid ei kogutud
Kriisilahendamise rahastamiseks on Tagatisfondi juurde loodud kriisilahenduse osafond, kuhu Eestis tegutsevad pangad teevad regulaarseid sissemakseid. Tagatisfond kannab need vahendid Euroopa tasandil loodud ühtsesse kriisilahendusfondi, mida haldab ühtne kriisilahendusnõukogu.
Ka 2025. aastal ühtsesse kriisilahendusfondi vahendeid ei kogutud, kuna tähtaegselt oli saavutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 lõike 1 kohane sihttase – 1% tagatud hoiuste mahust.
